Kõik, mis mind leinast läbi aitab

Leinates lähedast leiname ka iseennast, seda osa endast, mis oli nii harjunud lahkunu seltskonnaga, harjunud oma mõtteid ja tundeid temaga jagama, lihtsalt koos olema. Nii lähedase inimese surmaga läheb ka see osa minust endast. Ma pean end jälle uuesti leiutama, kuidagi kellegi uuena üles ehitama. See on valus ja võtab aega. Mina ise pole enam see, kes olin enne. Igasuguse kaotusega on oluline endale seda aega lubada. Kõiki tundeid lubada.

Usk igavesse hinge ja selle pidevasse arengusse aitab eluga edasi minna. Ma arvan, et ma läheksin hulluks, kui ma ei usuks Loojasse. Iga kord, kui olen kriisiolukorras, palvetan Looja poole. Lõpuks on see ainus, mis on minu kindel lohutus, minu kõige sügavam tugi. Lein on suuresti füüsiline, füüsiline igatsus aga on valusasti talutav. Kui keha on väga tundilik, aga emotsionaalsed traumad väga suured, siis need tekitavad terviseprobleeme. Siis on mõistlik appi võtta vahendeid, et kehale toetust pakkuda. Kirjutasin siia peamised punkid, mida ma isiklikult tegin/praegu teen, et üleminekut enda jaoks kergemaks teha ja need asjad aitavad väga.

5 Comments

  • Riina

    Nii hea on lugeda, et tegutsed ja et Sinus on seda väge toimetada. Pisiasjad aga kokkuvõttes nii saabki üle ja edasi. Ole hoitud.

  • Lilian

    Kallis Mari!
    Sinu lugu puudutas väga minu hinge, kuigi isiklikult sind ei tunne, Pärnus Hansa laadal peatusid kord pikemalt minu telgis ja vaatasid mu ehteid…
    Oled olnud väga vapper ja just usk on see, mis aitab!
    Usk loojasse, endasse, loodusesse, kõigesse kaunisse, mis inimese hinge ülendab, olgu need kaunis muusika, lõhnad, lilled või mantrad.
    Pea vastu kaunis hing!
    Oled olnud nii paljudele inspiratsiooniks, et julged erineda ja oma teed käia!
    Päikest ☀️🤍☀️

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga