• Imetamisest ja maikuust

    Nii imelik, et ema minekust on kaks kuud möödas. Tundub, nagu oleks palju kauem. Eile jalutasin “piimamaailmas” (see on üks tühermaa, kus suvel lastega jalutame ja kus kasvab väga palju piimanõgeseid, mida Luna sööb, sellest ka tema poolt pandud nimi – piimamaailm). Aga nii suur üksinduse tunne. Kõik seal meenutab ema. Toomingate lõhn, nurmenukud, rohelus, niiske mulla lõhn – kõik meenutab ema. Sirelite tumelillad pungad on kohe avanemas ja siis on õhk täidetud ühe mu kõige lemmikuma lõhnaga. Toon alati sirelioksi tuppa, et tervet kodu lõhnastada. Jumaldan seda lõhna. Loodan, et õitsemine ja lõhnad ka mind rohkem elule turgutavad.

  • Rasedus ja rinnapiim

    Olen hetkel neli aastat järjest imetanud ning lapseootele jäädes vähenes mingil hetkel märgatavalt piimatootlus. Ega tütar ise midagi ei öelnudki, lihtsalt ise tundsin ühel päeval muutust. Juhuslikult samal ajal leidsin instagramist ühe naise, kes rääkis oma lugu kahest järjestikusest rasedusest ja rinnapiimast sõltuvast lapsest. Tema esimene laps ei olnud nõus sööma mitte midagi muud peale rinnapiima. Ta oli proovinud kõike, kuid laps ei olnud millegi muuga lihtsalt nõus. Kui naine uuesti rasedaks jäi, kadus tal hormoonide mõjul piim täielikult. Selle tagajärjel hakkas tema laps aina enam ja enam kaalu kaotama, kuna ei saanud rinnast enam toitaineid. Lõpuks nägi ta välja nagu luu ja nahk ning arstid olid väga mures. Ta…