3,5 nädalat psühhiaatriahaiglas 1. osa

Käisin oma psühhiaatri vastuvõtul ja ta saatis mind haiglaravile tahtest olenematus korras kohe samal päeval. Ma küll ütlesin, et ma ei saa lihtsalt kohe minna, mul on ju lapsed, kellele ma pole isegi veel rääkinud ega neid selleks ette valmistada saanud. Alles ma viibisin haiglas ja see aeg oli raske neile. Ta ütles, et siis tuleb kutsuda sõbrad ja lähedased kokku ja leida hoidja, sest hetkel on see elu ja surma küsimus. Ta rõhutas mulle korduvalt, et olen eluohtlikus seisundis ja ei saa sellest ise aru. Ja ega ma ei saanud tõepoolest.