Minu tervisest ja olukorrast praegu
Üks inimene, kellega olen hiljuti rääkinud oma igapäevaelust ja isiklikest probleemidest, ütles mulle, et kui vaadata mu instagrami storysid, siis ei saa üldse aru, et mul on nii raske, et ma võiksin ikkagi jagada rohkem seda halba poolt, sest see on kuidagi rohkem “reaalne”. Ma natuke selgitan, et miks see nii on.
11 Comments
Kristi
Mari, sa oled selle kõige juures nii tugev 🧡 olen ka mina teinud läbi sarnase tee. Olen vaimsuses olnud nii kindel ja nii uskumatu kui see ka pole, sain tegelikult lõpuks abi tavameditsiinist + regulaarselt psühholoogi juures käimisest. Soovin sulle parimat võimalikku lahendust sinu ja sü tütarde jaoks!
Mari
Mulle on seda kuulda väga suur abi, aitäh Sulle!
Kirsi
Nii kurb on seda lugeda. Oled mu mõtetes ja palvetes, et sinul ja su perel kergemaks läheks. Sinu ellusuhtumine ja maailmas ilu nägemine on olnud mulle nii suureks inspiratsiooniks ja see on imeline, et ka praegusel ajal ikkagi helguse läbitoomisele keskendud.
Minagi käisin selle tee läbi, kus pärast esimese lapse surma enam meditsiinisüsteemi ei usaldanud. Kuniks elu hakkas tooma olukordi, kus pidin järgmiste lastega ikka ja jälle lääne meditsiini poole pöörduma ja oma hirmudega silmitsi seisma. Kuniks ühel hetkel tundsin, et saan jälle seda süsteemi usaldada võttes alati arvesse ka enda sisetunde ja vajadusel ikkagi vastuvoolu ujuma ja enda eest seisma.
Oeh.. veelkord, sa oled imeline naine ja nii paljude meie südametes. Soovin, et operatsioon läheks hästi ja saaksid enda südames taas rahusse. ❤️
Gäthlin
Mari,
Esiteks suur aitäh sulle, et sa nii julgelt ja avameelselt jagad! See on kindlasti väga suur eneseületus. Ma siiralt loodan, et asjad lahenevad sinu ja tüdrukute jaoks parimal võimalikul viisil. Mulle väga meeldib teie tegemisi jälgida ja sinu kahe jalaga maapeal olev suhtumine kuid samas usk headusesse ja elu maagilisusesse on nii kaunis.
Ma tunnen ennast paljustki sinu jagamises ära. Ka minul on hetkel kogemus, kus keha käitub nii veidralt, et enam ei tea, kust abi otsida. Samas ma ei ole veel soovinud enda lugu jagada ja olen end ka eraldanud nii sotsiaalmeediast, kui välisest elust. Ja hetkel ma tunnen, et see on parim teadlik otsus olnud. Back to the basics. Uni, rahulik elu, lihtsad rõõmud, vaikselt jalutada ja ennast liigutada (kerge venitus kasvõi), lastega koos naermine ja aja veetmine. Päikeseloojangu vaatamine.. kodune toit. Ja lihtsalt päev korraga. Ilma üle analüüsimata. Olukorraga leppimine ja vaikselt samm sammult paremaks minemine. Kasvõi kui see parem on 10 sammu rohkem kui eile. Ja tõesti.. hetkel ma tunnen, et see on mind nii palju aidanud. Lisaks Dôterra ja minu terapeut.
Tahtsin enda jagamisega lihtsalt öelda, aitäh. Ma mõistan. Ja mul on lohutav teada, et keegi siin maailmas mõistab ka mind. Ja ma ei ole üksinda. Kuigi tihti võib niimoodi tunduda just nende “targutajatega”.
Mari
Jaa, ma saan nii väga aru sellest “kasvõi 10 sammu rohkem kui eile”. See on nii suur asi. Ja ma pole ka pahane, kui neid samme üldse ei tule. Täna on siis nii, võib olla homme on jälle 10 sammu rohkem. 🙂
Liis
Sa oled väga tugev naine. Ma loodan, et su elus hakkab olema jälle rohkem värve ja saad nautida ka väljas käimist jälle.
Ma ise olen olnud depressioonis. Test ei saanud küll maksimumpunkte, aga neid oli piisavalt, et diagnoos panna.
Ma tavaliselt püüan nii vähe erinevaid rohtusid võtta kui vähegi võimalik, aga vot depressiooni jaoks olin nõus ravimitega katsetama, sest ma ei kannatanud seda olukorda ja tohutut valu ning kurbust enam välja. See oli kohutav. 🙁
Ja need rohud aitasid. Elu läks jälle ilusaks. Värvid tulid tagasi ja ma sain jälle süümepiinadeta naerda ja olin südamest õnnelik.
Kui raviperiood hakkas läbi saama, hakkasid ka ravimidoosid vaikselt vähenema ja enne kui arugi sain, oli ravi läbi ja mina õnnelik. Elu oli jälle ilus.
Sa küll ei usalda nö läänemeditsiini ja ravimeid, aga kui vähegi võimalik, siis soovitan leida omale hea psühhiaater ning proovida leida omale sobiv ravim, millega ajukeemia jälle korda saada. Siis on juba lihtsam ka leida põhjuseid, miks selline seisund tekkis.
Kindlasti saad oma teekonda toetada ka looduslike vahenditega ja enne kui arugi saad, on su elu jälle kaunis ja värve täis.
Neid soovitusi on muidugi kergem öelda, kui teha, kui depressioon ja ärevus piinavad, tean. 🙂
Loodan, et saad ja leiad viisi, kuidas see haigus seljatada!
Pea vastu!
Mari
Aitäh! ♡
Ester
Tere, Mari!
Aastal 2022 lugesin Sinu raamatut. Kuigi ma ei nõustunud kõigega, oli see nii ilusti ja siiralt kirjutatud, et puudutas mind väga. Jään suure huviga ootama, kui otsustad kunagi kirjutada midagi lastekasvatusest – ma olen kindel, et see tuleks sama südamlik ja ehe.
Oled pidanud läbi elama lähedaste kaotuse, lahutuse ja sinna juurde veel südamerütmihäired. See kõik on ühe inimese jaoks tohutu koorem.
Mulle tuli ka üllatusena, et meie tütred käisid samas eelkoolis ja nüüd veelgi enam, et nad on ka samas koolis koduõppel. Kuna ma juhustesse ei usu, julgen Sulle ühe soovituse anda. Sa kirjutasid, et oled vahel Jumala poole palvetanud – ehk võiksid proovida hüüda Jeesust appi, kui Sul on raske.
Minu kogemus pole küll nii keeruline olnud, aga kui ootasin oma esimest last, kogesin paanikahooge. Need olid minu jaoks nii hirmutavad ja arusaamatud. Järgmise paanikahoo ajal tuli mulle meelde Jeesus, ja kuigi ma alguses vaevu suutsin Tema nime sosistada, sain ma lõpuks selle välja öeldud. Tema nime kordamisega tulin paanikahoost palju kiiremini välja ja leidsin rahu, järgmisel korral veel kiiremini. Kokku oligi neid hooge kolm korda.
Ma siiralt usun, et juba selles nimes on vägi, isegi inimesele, kes ei ole kristlane. Võid täitsa ausalt ka paluda: “Kui Sa oled olemas, Jeesus, siis palun aita mind.”
Soovin Sulle kogu südamest jõudu ja rahu. Hoian palves!
Mari
Suur aitäh selle kommentaari eest! Ma kindlasti võtan seda nõu kuulda. Olen alati ka kirikust teatavat rahu ja lohutust leidnud, kui miski muu enam ei aita.
Elina
Tere!
Sinu loos on mitmeid äratundmisi. Olles ise tänu oma emale, palju alternatiivmeditsiini kasutanud, siis on mul elus olnud imelisi tervenemisi kui ka olukordi, kus olen pidanud kas ise operatsioonile minema või lapsega haiglaravil olema….üldjuhul ma alati alustan ja kasutan ravimisel looduslikke meetodeid ja teisi võimalusi ning kui neist ei piisa, siis tavameditsiini kasutamine on kaalutletud otsus ja enamasti viimane õlekõrs. Sa oled tegelikult megatubli ja kõik need väljakutsed, mis Sinu teele on saadetud, vajavad palju jõudu. Ma usun, et Sa tuled sellest kõigest läbi ja siis oled Sa veel võimsam, tugevam ja vägevam! Lapsed on eluõied ja ka mind on väga keerulistel aegadel just lapsed aidanud ja hoidnud oma elurõõmsate kilgetega. Õhtul lapse kaissu võtmine ja nina kuklasse ajamine….ojaa, see on ületamatu õnn…sama tehnikat kasutanud 🙂 Sa tuled toime ja Sul on imearmsad lapsed! Tugevus on ka see kui alistud ja lihtsalt usaldad ning lased end ka aidata…ehk julgus abi küsida 😉
Maria Valing
❤️❤️❤️