Mis siis ikkagi juhtus

“Kirjutasid naise-mehe suhetest ja nüüd läksid ise lahku…”

“Rääkisid, kuidas olla õnnelikult abielus ja enda abielu lagunes…”

“Kuidas su raamatutesse suhtuda, nüüd, kui ise mehest lahku läksid…”

Tegin instagramis küsitluse, et mida sooviksite minu blogis lugeda. Ülekaalukalt küsiti, et mis siis ikkagi juhtus ja kas mu raamatud tuleb nüüd lõkkesse visata. Ja teate, ma üldse ei pane seda pahaks. Kui keegi kirjutab, kuidas olla õnnelikus suhtes ja läheb ise õnnetult lahku, siis on arusaadav, et tekivad küsimused, et on kahjurõõmu, on parastamist. Üldse ei hakka selle vastu võitlema. Jah, ma arvasin, et me oleme elu lõpuni koos, ma soovisin seda ja pingutasin selle nimel.

Mis läks valesti?

16 Comments

  • Maria

    Nii tore lugeda sinu kogemustest ja sellest, kuidas sa kõigest oled õppinud. Saan samastuda paljuga ning tean kui raske võib olla enda esikohale tõstmine, aga samas kui vajalik! Viimasel ajal on mind palju aidanud fraas: “In every challange there is an opportunity for growth”.
    Ja tõesti ei maksa kahetseda, mida olen teinud, sest ilma nendeta ei oleks sul võimalust olnud areneda!
    Aitäh, et jagad enda kogemusi ka teistega! 🙂

  • E.

    Ei taha tungida isiklikku sfääri, aga üritan mõista teksti tervikuna – kirjeldasid eelnevalt, et hapuks läks üks hetk, aga lahutasite alles nüüd. Mis sa arvad, miks te kriisist välja ei tulnudki? Mis sa arvad, miks mees sind tegelikult ei valinud, vaid otsustas suhtes petta? Kas ta üldse tagantjärgi on seda tunnistanud? Mis sai saatuslikuks peale taolise reetmise?

    Tean seda tunnet, mis tunne on olla petetud suhtes. See teeb enesekindluse ja naiselikkusega 1:0, vähemalt minul tegi, aga olin siis ka oluliselt noorem ja võib-olla oli ka kõikumist seetõttu rohkem. Samas meid ei ühendanud pere ega lapsed, sina olid siis rase. Miks mul on tunne, et mees tegelikult ei saanudki lõpuni aru, kui haruldase ja erilise inimhingega ta kokku sai? Öeldakse ka, et inimene ei lähe kunagi niisama petma, vaid seal on mingi sügavam põhjus. Mida ta siis tahtis sealt….

    Kas ta oli päriselt see “king”, kelleks sa teda aastaid kutsusid? Või rääkisid ta kuningaks iseenda jaoks kuigi tegelikult oli ta tavaline inimene oma vigade ja nõrkustega… Kui meenutan neid vanu sinu sõnavõtte oma eksmehe kohta, tekkis mulle alati imelik tunne, et miks nii suur haipimine ja promo? Mõtlesin endamisi, et minu mees on ka eriline, kas ma peaks ka teda kuidagi eriliselt nimetama. Küsisin ka ta käest, et mis sa arvad sellest, kui naine kutsub meest tõsiuskselt kuningaks – tema ütles, et temas tekitaks see imelikku tunnet ja mõjub lausa üleliigselt ja koormavalt, pjedestaalile panevalt.

    Suunasin teema praegu ebameeldivatele nüanssidele, sest postitus peaks justkui kõik kaardid ette laduma, aga kuidagi hüppab üle mingitest kohtadest, samas saan ka teema delikaatsusest aru.
    Loodan südamest, et kohtud ühel päeval sellise mehega, kes sind tõeliselt näeb ja mõistab su väärtust – siis kui lõpuks ise valmis oled jälle usaldama 😛

    • Mari

      Hm, ma enda meelest just selle proovisingi lahti kirjutada, et mis sügavamad põhjused seal olla võisid.

      See, et ma enda armastatud inimesi kuidagi eriliselt nimetan või nendest palju ja imetlevalt räägin.. noh see on minu väljendusviis, see on minulik lihtsalt. Muidugi olid tal oma head ja vead ja ta on tavaline inimene, aga selleks, et kellelegi jaoks eriline olla, ei pea veatu olema.
      Jah, ta oligi hea kaaslane, seda ma kirjutasin ka siia postitusse ja just sellel põhjusel oligi mul niivõrd raske temast lahti lasta ja see võttis mul kaks aastat. Ma ei nimetaks seda promoks. Ma räägin oma lastest samamoodi, ikka väga suure imetlusega.

      • Kadi Ehasalu

        Kas oled ka sellele mõelnud et võibolla on lahutus vaid vahepaus teie kooselus, kuniks olete oma vajalikud sisetööd ära teinud, selleks et jälle koos rõômsalt edasi minna?

  • Karin

    Mulle väga meeldib su kirjastiil, nii voolav ja õrn ka raskete teemade korral.
    Kusjuures mul tekkis hoopis just isu minna riiuli juurde ja lugeda su raamatuid uuesti 🙂

  • Maris

    Armas Mari, Sinust õhkab nii sügavat tarkust ja piiritut julgust valusast läbielamisest õppida. Imetlen, kuidas seda kogemust lahti mõtestad ja valid sellest kasvada. Saadan palju jõudu kõige tähtsamaks – enda armastama õppimiseks!

  • Ave Angerjas

    Armas Mari, Sa oled uskumatult tugev. Imetlusväärselt tugev. Hingepõhjani liigutavalt tugev.
    Sa oled tugevam, kui Sa ilmselt ise üldse uskuda julged.
    Seda, et Sa oled habras ja õrn, teavad kõik, aga et Sinus üks korralik … (siia kirjuta isa keegi, kelle jõuga Sa ennast tegelikult samastad) on, võiks ka nähtavale tulla.
    Armastuses ja tänus,
    Ave alias Öökull

  • Kaupo

    Mitte keegi meist ei ole mitte millegi eest,100% kaitstud ja keegi parastada ei tohiks,sest kes teab millal me ise järgmised oleme.
    Teie suhtes nägin juba varem mingeid märke ja minule see üllatusena ei tulnudki.Kahju muidugi,aga see pole veel maailmalõpp ja elu läheb edasi.
    Never Surrender!

  • Laura

    Nii kahju. Tundusite hea paar olevat. Kas ta pettis sind? Ka mind on petetud.. rasedana olles.. väga raske oli see aeg. Kõike paremat sulle, armas Mari!

    • Jennifer

      Ma loodan tõesti, et sa kirjutad veel kolmanda raamatu. Ma lugesin su esimesi raamatuid metsas ja suurendasin enda armastusenergiat. Kui see kolmas raamat oleks ka nukker ja südamlik, ma nutaksin hea meelega kaasa 😊.

  • Anni

    Tänan Mari julguse eest kirjutada ja avada end nii õrnal ja valusal teemal. Minu jaoks julged hinged lähevad läbi valu ja kogemuste, mida inimlik osa meist iial vabal tahtel ei valiks. Aga kuipalju sügavust, mõistmist, tõelist kaastunnet see loob. Kas pole need inimesed palju huvitavamad, kelle elu pole läinud mööda sirget joont…Sinu raamatud on ausad, südamest tulnud ja peegeldavad seda, mis oli siis tõde…ah, kuipalju sügavam tuleb see tarkus ja kogemus, mis voolab sinu tulevastesse raamatutesse…Kas pole meil kõigil õigus areneda, õppida, muuta meelt, näha oma haavu ja terveneda.
    Kõike head sulle hoidmaks oma julget ja kaunist südant.

  • Kairi

    Minu jaoks on olnud Mari raamatud elumuutvad ja tohutult abistavad! Mina “töönarkomaan” suudan nüüd rohkem pühenduda kodusele elule ja see on lahendanud palju probleeme mu elus. Ja aegajalt endiselt sirvin, et ammutada seda inspiratsiooni. Võrratud aegumatud raamatud. Ja heameelega loeks veel tulevikus ilmuvaid uusi Mari raamatuid. Aitäh, et oled see, kes oled.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga