Poolte valimisest
Ma olen juba aastaid tagasi jätnud seljataha vajaduse end tõestada. Keegi ei pea midagi uskuma, igaühel on oma vaba valik valida oma elustiil ja ravimeetodid. Ma mõtlen, et lõpuks on igaühe eesmärk olla hea tervise juures ja igaüks annab enda praeguste teadmiste juures parima selle saavutamiseks, kas pole nii? Küll aga ma ei aktsepteeri seda, et mõned inimesed võtavad õiguse minu valikuid mõnitada, kellegi mainet hävitada või eitada minu kogemust. Prooviks aru saada, et mis see siis ikkagi on, mis skeptikuid nii tugevalt endast välja ajab, et nad päevade kaupa sind kirjadega pommitama jäävad, kui kuskil näiteks homöopaatiat mainida julged.
9 Comments
E.
Tulen jälle kriitikuna välja. Postitus on nii kena ja armas ja räägib tõdedest, mida võiks ju pidada talupojatarkustest – pärandatud põlvest-põlve, kantud edasi rinnapiimaga.. geenimäluga… Just see osa paneb ka ise õlgu võdistama, et päevast-päeva ja aastast-aastasse tarbitakse jumal teab mida sirge näoga, aga lavendli peale lüüakse risti ette ja muidugi taandatakse lõpuks kõik ainult hea lõhna peale… aga okei.
Samas ma ei saa mälust kustutada mõnda su enda sulest välja kirjutatud lauset, mis läheb ju selle postituse, kuid eriti selle lausega üdini vastuollu: “Küll aga ma ei aktsepteeri seda, et mõned inimesed võtavad õiguse minu valikuid mõnitada, kellegi mainet hävitada või eitada minu kogemust.” Antud juhul mõtlen seda, kuidas oled kritiseerinud nende naiste valikuid anda lapsele rinnapiimaasendajat või valida keiser. Et sina ju ka oleksid saanud jääda oma liistuda juurde – rinnapiim ja loomulik sünnitus ILMA kritseerimata teise naise valikuid. Ilma sõnata “kuritegelik”.
Kuritegeliku asemel olekski ju võinudki head meelt tunda nende naiste üle, kes rpa-st tröösti leidsid just nagu tood postituses välja – mina ise ei kasuta, aga sinu üle on mul hea meel.
jne.
Mari
Sõna kuritegelik oli Virgo Mihkelsoo raamatust, mitte minu sulest. 🙂 Ma jagasin seda, jah, sest kogu ülejäänud tekst oli seal väga hea. Soovitan üldpilti vaadata, mitte ühte sõna. Ma ei kritiseeri naisi, vaid rinnapiimaasendja koostist, mis pole beebi keha parimates huvides, aga rinnapiimaasendaja kohta ei tohi ka midagi öelda, sest seda võetakse enda isikliku häbistamisena. Ja nii levib jälle edasi info, et rinnapiimaasendajal ja rinnapiimal tegelikult polegi mingit vahet.
E.
Kellegi teksti jagamisega ilma korrektuurideta edastame seda sama sõnumit – ka sõna “kuritegelikku”, isegi kui fookus on mujal.
Inimesed jäävadki nendesse sõnadesse kinni, sest sellised sõnad teevad haiget, need on ebavajalikud ja tegelikult kaaperdavadki tähelepanu endale. See on umbes sama, et Eve Kivi sõimab pakse naise ja teeb kehakujust kultuse ning sedasama artiklit jagades võtad ka sina väga tugeva positsiooni nende naiste suunal, kes on suuremas mõõdus hakates seal tõmbama piire, kes on naiselikud ja kes mitte puhtalt oma kehaSUURUSE pärast.
Või et ema ei mäletanud, et kellelgi oleks sünnitusjärgset depressiooni olnud, sest sel ajal tundsid emad lapse saamisest rõõmu…. Ehk siis ema ei mäleta, mis tähendab, et pole olnud…
Läbi teise varju tegelikult ju kõneled ise, oma mõtteid, lihtsalt avatar on keegi teine.
Need on tegelikult mingid fragmendid, aga point on läbiv – Minu hinnangul oled ka ise olnud üpriski hinnanguline, pole need skeptikud halvemad ega teised paremad.
Ja see on okei areneda ja teisiti mõelda, menüüd vahetada ja uskumusi muuta – See ongi elu! Lihtsalt ei saa ühtäkki täiesti teist viiulit mängima hakata.
Lööge risti! 😀
Mari
Appi, sa oled ikka märkmeid teinud! Ainus asi, millest ma aru ei saa, et miks sa loed ja jälgid, kui sul kunagi midagi head minu suunas öelda pole ja kõik, mis ma kirjutan ja jagan, ainult häirib sind? Pole just energia eesmärgipärane suunamine.
Blogi subscriberite mõte oli leida sarnaste huvide ja maailmavaatega inimesed, kellele kirjutada ja mõnusas energias jutustada. Ma väga hästi ei saa aru, mis on sinu taotlus siin, kui sa reaalselt aastaid oled jätnud meelde, mis sõnastuses artikleid ma jaganud olen, et neid nüüd ette heita? Võib olla proovid ka ise vahelduseks mingit hoopis teist viiulit, sest see praegune norimine on pikapeale väsitav.
E.
Njaa… huvitav, et reaalselt diskussioonile minna ei saanudki kui juba tulid “märkmed ja ainult halvad sõnad”, meelevaldselt ja ägedalt. Nii lihtne ongi kõik mu öeldu sisuliselt maha tõmmata. ok… aga emotsioon kõrvale jättes, siis on väga tavapärane, et inimestele jäävad mingid asjad meelde ilma, et keegi istuks ja mingeid märkmeid kribaks. On neid, kes on sisulisemad ja analüüsivad reaalselt teksti ja neid kes haaravad info kiirelt, seedivad ja nö väljutavad – on tavapärane, et mingid fragmendid jäävad meelde, eriti kui sarnaselt mõtlevad inimesed jagavad omi mõtteid. Sellest suurt kolli ma ei teeks, isegi kui see kõlab sulle nii.
Olen korduvalt ja korduvalt väljendanud oma poolehoidu ja tagasisidestanud tervikuna – nii positiivset ja negatiivset. Ka selles esialgses kommentaaris kirjutan, et postitus on nii kena ja armas, ka eelnevas kirjutasin, et loodan südamest, et kohtud ühel päeval sellise mehega, kes sind tõeliselt näeb ja mõistab su väärtust. jne, jne, jt, jp. Kus on ainult negatiivne ja see, mis mind häirib? Sest sellist asja pole.
Ma kutsun sügavamale tasandile ja ei, ei kiida kõike takka, isegi kui paljusid praktikaid kasutan ise ja seepärast ju siin olengi – et ka minu igapäevaelus on kasvõi sarnased ravivõtted, mida siin välja tood. Ja sellepärast mulle sinu kirjutatu meeldibki, et pakub alternatiivi. Ma ei laida kõike maha, ma ei kiida kõike heaks.
Mari
Minu meelest korduvad etteheited ei ole diskussioon. Ning ei, ma ei oota, et sa kõigega nõus oleksid, aga on jäänud silma läbivalt pidev rahulolematus mu postitustega ja üldse tegemistega ja on natuke arusaamatu, et miks see nii on. Et miks sa valid just nii tähelepanu suunata. Võiks praegu hoopis parematel teemadel ju siis diskuteerida, kui mingi artikli pealkirja sõnastus, mida ma kolm aastat tagasi jaganud olen. Vähemalt mu blogi võiks olla see koht, kus ma võin end jagada ja väljendada nii nagu soovin ja nii nagu olen.
Si
Tere! Kas palun oskaksid jagada alla 1a sobivat köha tervendavat nõu?
Mari
Mina sain väga head ja kiiret nõu homöopaadilt. 🙂
Mari
Minu meelest väga hästi sõnastatud kokkuvõte sellest teemast. Olen ise nii palju samu asju mõelnud. Ja samas tean ka, kui raske on vahel mitte kritiseerida, kui näed kõrvalt, kuidas inimesed minu meelest valesid valikuid teevad. Aga siis tulebki tõesti meelde tuletada, et nii nagu ma soovin, et minu valikuid aktsepteeritaks, ei ole ka mul õigust kobiseda, isegi kui süda tilgub verd ja näen, kuidas inimesed end üha suuremate ravimikogustega aina kehvemasse seisu “ravivad”. Ja samas näengi, kui vähe on siin tegemist “teaduspõhisusega” – põhiline on ikkagi inimeste usk. Kahtlused muudavad igasuguse ravi vähem efektiivseks, samas kui usk ja usaldus mingi asja toimimise vastu võimendavadki selle abistavaid omadusi.